Mida saad teha leevenduseks sina ise?

Mõningad soovitused ja harjutused

Meniere`i haigust võib võrrelda teatud mõttes allergiaga. Raviga saab küll kergendada allergiat, kuid ükski ravi ei kõrvalda tundlikust teatud ainete – allergeenide suhtes. Olles teadlik allergia põhjustajatest, on võimalik leida sellise eluviisi, mis vähendab nendega kokkupuutumist.

Sama käib ka Meniere`i haiguse kohta. Ka sellel haigusel on oma tekitajad ehk tegurid, mis soodustavad haiguse ilmnemist ja ägenemist (stress, vedeliku liigtarbimine). Teades neid, on võimalik muuta oma elu elamisväärsemaks ja vältida nii mõndagi haigushoogu.

Ravimid on rohkem mõeldud rahustamiseks, kui tõeliseks abiks. Eriti käib see Betaserci kohta. Võimalik, et mõni haigetest on leidnud sellest abi, kuid mina ei ole küll kunagi märganud mingit tervenemist peale Betaserci manustamist. Infolehel märgitakse, et tegemist on pikemaajalise raviprotsessiga ja tulemust võib märgata alles paari nädala või veelgi pikema aja pärast. Võimalik, kuid selle aja jooksul on tavaliselt kordunud mitmedki haigushood. Seega on võimatu väita, et nimetatud ravim tõesti aitab. Peale kõige muu on ju ka infolehel märgitud, et selle ravimi toimeaine on tundmatu. Kummaline avaldus ravimitootjalt! Üks meie nimekas meditsiiniteadlane soovitab oma artiklis mitte liialdada ravimite tarvitamisega, kuna see võib pikendada paranemisprotsessi.

Pöördusin selle küsimusega tootja poole, kuid otsese vastuse asemel edastati minu küsimus neuroloogile. Kolme aasta jooksul ei ole laekunud mingit vastust. Esitasin küsimuse Meniere`i haiguse kohta ka ühele meie meedias avalikult esineda armastavale tohtrile, kuid, nagu arvata võiski, ootan vastust  siiani.

Järgnevad soovitused põhinevad minu enda kogemustel ega püüa mingil moel konkureerida meditsiiniliste tõekspidamistega. Vastupidi – kui te tunnete, et arsti poolt teile määratud ravimid teid aitavad, siis ärge mingil juhul jätke neid võtmata. Rõhutan veelgi, et ma ei ole meedik, vaid pikaajalise haiguse jooksul kogemusi omandanud, elukutse poolest meditsiinist väga kaugel seisev inimene. Nüüd kogemuste juurde!

Meniere`i haigusele on iseloomulik, et haige ei ole võimeline raskemate haigushoogude ajal seisma püsti, kuna puudub igasugune tasakaalutunnetus. Kasulik on lamada võimalikult liikumatult poolkõval alusel, silmad avatud ja vaade suunatud millelegi liikumatule – laelamp, pilt seinal või muu objekt. Silmade sulgemisel tekib tavaliselt äge pearinglus. Juua ei ole soovitav, sest see põhjustab tihti iivelduse koos järgneva oksendamisega, mis erinevalt teistest haigustest meniere`i haiguse puhul kergendust ei too. Niipea, kui vähegi võimalik, on soovitav proovida tõusta. See on küll seotud üsna ebamugava tundega, kuid kiirendab mõnevõrra toibumist. Mõned liigutused tekitavad pearinglust ja haige proovib vaistlikult hoiduda neid tegemast. See on aga vale! Oma perearsti käest võite saada  tasuta brošüüri Loomulikul teel pearinglusest vabanemine. See koosneb erinevatest harjutustest, mille eesmärk on aidata ajul kohaneda tekkinud häiretega. Katsetuse teel võib valida välja need harjutused, mis algstaadiumis tekitavad pearinglust ja alustada nendega. Alustada tuleb rahulikult ja kindlasti pidada vahet, et anda oma organismile aega taastumiseks nn. provotseeritud pearinglusest. Alguses võib teha harjutusi pooles ulatuses ja järkjärgult suurendada liikumiskiirust ja -ulatust. Harjutusi tuleb teha järjekindlalt umbes kahe kuu jooksul. Eelnevalt lugege brošüür hoolikalt läbi ja järgige antud soovitusi.

Kuna Meniere`t haigus on väga individuaalne, nagu selle kulgeminegi, peaks iga haige pidama isiklikku nn. haiguspäevikut. Seal tuleks märkida ära haigushoo tekkimine, selle kulgemine, aga ka kindlasti, mis sellele eelnes: mida sõite või jõite samal või paaril eelneval päeval, kuidas magasite, kas teil esines stressi, milliseid ravimeid olete tarvitanud või mida ebatavalist olete kogenud. Ajapikku olete võimeline tegema kokkuvõtte kirjapandust ja õppima sellest järeldusi tegema.

Soovitan proovida muuta oma elustiili ja jälgida, kuidas see mõjub teie tervisele:

1. Vähendage otsustavalt soola hulka oma toidus, kui te sellest täielikult loobuda ei suuda. Aja jooksul teravneb teie liigsest soolast pärsitud maitsetundmine ja te suudate tunda mõnu ka vähemaitsestatud toidust.
2. Loobuge alkoholist, kohvist, mustast teest, koola-jookidest, magustatud karastusjookidest, eriti gaseeritud jookidest, šokolaadist ja tubakast.
3. Hoolitsege selle eest, et teil oleks piisav uneaeg.
4. Sööge korraga väikeseid koguseid, kuid regulaarselt.
5. Eelistage kõikidele jookidele vett. See ei tähenda, et te peaksite suurendama joodava vedeliku hulka!

Proovige teha üks muudatus korraga. Katsetage paari nädala jooksul ja jälgige oma enesetunnet. Kandke kogu oma tegevus päevikusse. Seda kõike võib igaüks teha ise oma tervise parandamiseks.

Mida tahes te otsustate teha, olge selles järjekindel. Pidage meeles, et ainult teie üksi olete võimelised hoolitsema oma tervise eest!

Harjutused, mis võivad aidata

Meniere`i haiguse jaoks puudub siiani efektiivne ravi. Eestis propageeritav Betaserc ei mõju kahjuks enamusele patsientidest. Tõhusam on Soomes kasutatav Stemetil, mida soome arstid eelistavad. Kuid suur osa paranemisprotsessist jääb siiski abivajajate endi hooleks. Selleks on välja töötatud mitmed harjutused. Alljärgnevalt mõned neist.

Tasakaaluharjutused

1. taseme harjutused sobivad algajatele, kes kannatavad pearingluse ja sellest tingitud tasakaaluhäirete all.
Kõiki harjutusi tuleb teha aeglases tempos ja aja möödudes suurendada nende ajalist kestvust või sooritatavate kordade arvu. Alguses on soovitav, et kohal oleks isik, kes võimaliku kukkumise korral võiks abistada. Hiljem, kui te tunnete ennast kindlamalt, võite teha harjutusi ka üksi. Kõikide harjutuste puhul seiske seljaga seina ligidal ja asetage enda ette seljatoega tool, millest vajaduse korral võite kinni haarata. Ei ole kohustuslik, kuid on siiski soovitav teha kõik harjutused järjest.

Harjutused algajatele.

1. Hoidke jalad koos ja käed sirgelt külgedel.
2. Seiske nii 30 sekundit.

Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Mõne aja möödudes prooviga teha sama harjutust suletud silmadega.


1. Seiske jalad õlgade laiusel, käed sirgelt külgedel.
2. Viige keharaskus aeglaselt ette ja seejärel taha, nii, et jalad toetuvad alguses varvastele, pärast kandadele. Ärge tõstke varbaid ega kandu maast. Ärge kummarduge. Liikuma peavad nii õlad, kui puusad.
3. Jälgige, kui kaugele te võite keha kallutada, ilma, et te peaksite jalgu maast tõstma.
4. Tehke seda harjutust 20 korda.Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-ni ja teha harjutust suletud silmadega.

1. Seiske jalad õlgade laiusel, käed sirgelt küljel.
2. Viige keharaskus aeglaselt vasakule ja siis paremale jalale. Ärge tõstke jalgu ega kummarduge. Liikuma peavad nii õlad, kui puusad.
3. Jälgige, kui kaugele te võite keha kallutada, ilma, et peaksite jalgu maast tõstma.
4. Tehke seda harjutust 20 korda.Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-n ja teha harjutust suletud silmadega.

1. Seiske oma tavalises asendis, käed sirgelt kõrval.
2. Kõndige paigalsammuga, tõstes põlvi nii kõrgele, kui võimalik.
3. Tehke seda harjutust 20 korda.Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-ni ja teha harjutust suletud silmadega.


2. taseme harjutused on veidi raskemad. Nende sooritamist alustage alles siis, kui 1. taseme harjutused ei valmista teile enam raskusi ega tekita ka pearinglust. Kehtib kõik 1. taseme harjutuste puhul soovitatu.1. Seiske oma tavalises asendis, käed sirgelt külgedel.
2. Keerake ülakeha pool pööret (180 kraadi).
3. Jääge seisma 10 sekundiks või tekkida võiva pearingluse korral nii kauaks, kuni pearinglus on möödunud.
4. Tehke seda harjutust 5 korda. Esimesel korral pöörake keha paremale ja teisel korral vasakule. Kummas suunas pöördumine tekitas suurema pearingluse? Edaspidi keskenduge pöördumisele selles suunas, mis tekitas suurema pearingluse.Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Hiljem prooviga teha kohapeal täispööre silmad suletuina.
_____________________________________________________________________
1. Seiske jalad koos, käed sirgelt külgedel.
2. Liigutage pead ette ja taha 10 korda.
3. Liigutage pead küljelt küljele (proovige panna kõrv vastu õlga) 10 korda
4. Keerake pead vasakule ja paremale 10 korda.

Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Suurendage kordade arvu 15 – 20-ni suletud silmadega.


Jalutamine on lihtne, kui efektiivne harjutus, mis aitab arendada tasakaalu. Kukkumise vältimiseks tehke seda harjutust seina lähedal või veel parem mingi käsipuu kõrval, millest vajadusel kinni võtta. Alguses on soovitav omada abilist.1. Jalutage mõõdukas tempos 5 sammu ja peatuge järsult.
2. Oodake 10 sekundit või kuni tekkinud pearinglus möödub.
3. Tehke seda harjutust 5 korda.Korrake harjutust kaks korda päevas. Pikendage läbitud vahemaad 30 meetrini.

1. Jalutage mõõdukas tempos 5 sammu ja kiirelt ümber pöörates sama palju tagasi.
2. Oodake 10 sekundit või kuni tekkinud pearinglus möödub.
5. Tehke seda harjutust 5 korda.Korrake harjutust kaks korda päevas. Suurendage kordade arvu 10-ni.

1. Jalutage ja pöörake samaaegselt pead vasakule ja paremale iga teise sammu järele. Proovige nii läbida 15 meetrit.
2. Jalutage 15 meetrit liigutades pead ette ja taha
3. Jalutage liigutades pead küljelt küljele (üritage puudutada kõrvaga õlga)

Alustage seda harjutust ettevaatlikult! Liigutage pead alguses tagasihoidlikult ja suurendage liigutuste ulatust aeglaselt. On soovitav, et keegi oleks abiks. Korrake harjutust kaks korda. Suurendage läbitud vahemaad 30 meetrini.

_____________________________________________________________________

Eelpoolkirjeldatud harjutused näivad lihtsatena, kuid tõsisema haiguse puhul on nende sooritamine küllaltki vaevarikas. Kui tunnete, et pearinglus mõne harjutuse puhul muutub väga suureks, vähendage selle harjutuse intensiivsust, kuid ärge jätke seda tegemata. Aja jooksul kohaneb inimese ajutegevus vastuvõetavate signaalidega ja inimene suudab sooritada neid harjutusi ilma mingite ebameeldivate kõrvalnähtusteta. See on aga suur samm tervenemiseni.

Meniere´i haigus on tõsine tervisehäire. Kuigi teile ehk tundub, et sellega võitlemine on liiga aega- ja vaevanõudev, pidage meeles, et paljud enne teid on sellega edukalt toime tulnud ja võivad nüüd tunda rõõmu elamisest ilma alatise hirmuta. See on ju väärt proovimist, kas pole nii!

Heinar Kudevita

===================================

Harjutused silmadele

Järgnevate silmaharjutuste eesmärgiks on aidata inimestel lõõgastuda päevarutiinist. Loodetavasti muutuvad need harjutused teile igapäevasteks ja te teete neid regulaarselt. Silmaharjutuste mõtteks on parandada silmade koordinatsioonivõimet, mis võib olla häiritud Meniere`i haiguse puhul. Eesmärgiks on parandada inimese füüsilisi võimeid, et paremini hakkama saada keerulistes olukordades, mis on esile kutsutud Meniere`i haiguse poolt.

Ilmari Pyykkö, professor

Soome

Kõigepealt harjutame vaatevälja äärealade jälgimist

Tõstke ühe käe pöial enda ette ja viige väljasirutatud käsi sellisesse asendisse, milles te veel näete pöialt silmanurgast. Ärge liigutage seejuures pead. Nüüd tehke väljasirutatud käega silmade ees suuri ringe, nii et pöial jääks vaatevälja serva. Jälgige pilguga pöialt.

Tehke harjutust kõigepealt vastupäeva 20 sekundit ja seejärel päripäeva 20 sekundit.

Harjutus tehakse ilma prillideta.

Selle harjutuse eesmärk on arendeda silma liikuvust. See on oluline, kuna võimel näha vaatevälja serva on tähtis osa tasakaalu parandamises.

Järgnevalt harjutame silma koordinatsiooni

Kinnitage pilk pöidlale ja viige seejärel kasi ette ja veidi paremale ning siis tagasi silma juurde mõne sentimeetri kaugusele silmast. Ärge liigutage pead. Jälgige pöialt.

Korrake sama liigutust, kuid viige nüüd käsi ette ja vasakule. Harjutust võib teha sama käega või kätt vahetades. Korrake kumbagi harjutust kolm korda

Harjutust võib teha prille kandes.

 

 

Vestibulo-okulaarse refleksi kontrolli all hoidmine ja parantamine

Viimase silmaharjutusena harjutame silmade juhtimist tasakaaluelundi abil.
Kinnitage enda ette seinale või asetage riiulile silmade kõrgusele mingi tekst.
Liigutage pead küljelt küljele umbes 20 kraadi ja püüdke samaaegselt lugeda teksti. Liigutus tuleb sooritada 1 sekundiga.
Juhul kui harjutus on liiga raske, tehke seda aeglasemalt ja lisage kiirust, kui seda suudate.

Harjutus kestab umbes 30 sekundit.

Osal inimestest põhjustab see harjutus iiveldust ja pearinglust, kuid see paraneb mõne kuu jooksul.

 

Kõiki eelmainitud harjutusi tuleb teha rahulikus tempos, valides soorituskiiruse oma enesetunde järgi.

Pidage meeles, et neid harjutusi tuleb teha regulaarselt, et saavutada tulemusi.

 

ASAHI

Asahi kujutab endast moderniseeritud liigutuste kompleksi, mis on sobiv ka Meniere`i haigust põdevatele inimestele. Järjekindlal liigutuste sooritamisel on positiivne mõju niihästi füüsilisele, kui ka vaimsele tasakaalule.

 

Asahi võimlemise põhimõtet selgitab järgnev video

 

 

Asahi on Soomes välja töötatud liikumistehnika, milles võimlemisliigutused sooritatakse hingamisega samas taktis. Üks asahi arendajatest ja treeneritest on sisehaiguste eriarst Yrjö Mähönen, kes tegutseb ka geriaatrina. ASlljärgnevalt tema mõtted asahi tehnika kohta.

Asahi on arendatud nelja soome liikumise ja tervisespetsialisti poolt aastal 2004. Rühma eesmärk oli luua selline liikumistehnika, mis sobiks kõigile soomlastele ja ennetaks mõningaid haigusi. Asahis on ühendatud meditsiinilised põhimõtted ja mitme erineva kultuuri kogemused.

Sõna “asahi” pärineb jaapani keelest ja tähendav päikesetõusu või hommikust päikest. Sisehaiguste eriarst ja üks asahi arendajatest, Yrjö Mähönen räägib, et asahi võiks olla ka lühend lausest: Aamun Sarastaessa Alamme Harjoittaa Itseämme.(Hommikuse koiduga hakkame harjutama ennast)

 

“Diivaniinimeste motiveerimine on tähtis”

– Niinimetatud diivaniinimeste motiveerimine on tähtis, ja seetõttu asahiga alustamise lävi on tehtud võimalikult madalaks. Harrastuse alustamine ei nõua mingeid kulutusi ega erivahendeid. Mingisuguseid eelnevaid kursusi ei pea sooritama ja ka tervislik seisund ei oma mingit tähtsust. Asahi-rühmadesse võib tulla millal tahes, olenemata, kas rühm on käinud koos juba eelnevalt või on tegemist alles alustava rühmaga.

Asahi põhineb kergetele liigutustele, mis on turvalised. Kui need liigutused on selged, võib jätkata juba iseseisvalt.

– Asahis seistakse püsti kogu aeg. Me ei istu ega ole pikali, sest eesmärgiks ei ole teha inimestest voodihaigeid. Istumine on ohtlik. Inimene ei tohiks istuda ühtejärgi rohkem, kui tund, mille järgi tuleks kindlasti jalutada või võimelda.

 

Asahi kolm taset

Asahi-praktikas on kolm taset, mis erinevad vaid mõnevõrra.

– Esimene tase on kõige kergem. See ei sisalda mingeid keha pingutavaid harjutusi. Ainuüksi nende lihtsate harjutuste sooritamine edendab tervist.

– Kõik tasemed sisaldavad neli osa: lõdvestumine, kaela- ja õlavöö võimlemisliigutused, selja võimlemisliigutused ning jalgade tasakaalu arendavad liigutused koos lõpuvenitusega. Nende osade vahel sooritatakse üleminekuliigutusi.

Asahi on koordineeritud tervislik liikumine, mille arendamisel on võetud arvesse soomlaste tavalisi terviseprobleeme. Kuigi asahi on äärmiselt lihtne, on sellel siiski selgeid tervislikke omadusi.

 

Täiskasvanute ala

 

– Asahi harrastamisele ei ole vanusepiirangut, kuid lastele ei sobi asahi selle aeglase tempo tõttu. Seevastu täiskasvanutele sobib asahi peaaegu eranditult.

– Nendele, kelle treening kujutab endast põhiliselt jõuharjutusi, mõjub asahiga tegelemine soodsalt treeningujärgse lõdvestusena. Tööealistel parandab asahi tööergonoomikat ja vähendab stressi. Eakatel aitab see parandada jalgade liikuvust ja tasakaalutunnetust. Oht kukkumiseks võib väheneda isegi poole võrra, kui sooritatakse liigutusi, mis tugevdavad jalgu koos tasakaalu parandamisega.

Asahi-võimlemisel ei ole negatiivseid kõrvalmõjusid, seega on see sobiv ka liigestehaigusi põdevatele. Harjutusi tuleb alguses teha ettevaatlikult, oma sooritusvõimet kompides.

– Lihaskude tugevneb, aga ei kulu. Harjutuste ajal liigutakse aeglaselt, hingatakse palju, kuid kontrollitult, mille tulemusel ei teki hüperventilatsiooni. Samas harjutakse hingama diafragmat kasutades, mille tulemusena kopsumaht suureneb.

 

Asahi kasutegur

 

– Peale harjutusi on enesetunne tõesti hea. Sellega on ka seletatav asahi suur soosing.

Harjutused kestavad kõige rohkem tunni, mille jooksul inimene liigub peaaegu endale märkamatult. Liigutused on kerged, kuid tõhusad, mille järel inimene kogeb reipust ja energilisust. Asahis on ühendatud liikumine ja kommunikeerimine osalejate vahel.

Algajatele sobib alljärgnev lühendatud versioon

 

Menieeriku päevik

 

Oma enesetunde jälgimine võib aidata kindlaks teha tegureid, mis võivad põhjustada haigushooge. Ei ole vaja tingimata kasutada nii põhjalikku tabelit, kuid veidi lihtsamas vormis oleks see siiski soovitav.