Eesti Tinnituse ja Meniere'i Ühing MTÜ

1. Lugejale
2. 3 võimalust kuulmiskahjustusest taastumiseks
3. Milliseid kahjustusi võib tekitada Meniere`i haigus?
4. Üks spordivõistlus võib rikkuda kõrvakuulmise
5. Kodune võimlemissaal
6. Kuulsaid menieerikuid
7. Loeng Valgas

Kolmkümmend aastat on selles peres kasutatud seda lauset, et pidada meeles: kuigi on olemas vahend, peab siiski ka ise vaeva nägema.

Paljude haiguste puhul on tegemist samasuguse nähtusega. Ei piisa, et arst kirjutab välja ravimeid – on vaja ka omapoolset tegutsemist, et haigusest võitu saada. Mõni haigus nõuab kindlat dieeti, mõne puhul on oluline järgida mingit harjutuste kompleksi. Tülikas? Jah, seda küll, aga ometi vajalik. Ükski arst, ka kõige parem nende hulgast ei ole kunagi nii huvitatud meie tervenemisest, kui meie ise.

     Vaigukork

    Umbes 12 miljonit inimest USA-s (see on 1 inimene 20 elaniku kohta) külastavad arsti igal aastal, et lasta eemaldada väliskõrvas tekkinud vaik, kirjutab Ameerika Otolarüngoloogia Akadeemia Pea ja Kaelakirurgia raport (AAO-HNS). „Meie kuulmine on üsna hea. Isegi juhul, kui kuulmekäigu läbilase on vähenenud kuni 5%-ni, on võimalik kuulda veel võrdlemisi selgelt. Sellepärast kulub mõnikord aastaid, kuni inimene hakkab teadvustama kuulmisprobleemi.” räägib professor Peter Roland, eelpoolnimetatud asutuse juhataja. „Kuid kui näiteks vesi satub teie kõrva ja pehmendab vaiku, võib see tiheneda ja koguneda kuulmekile ette, moodustades seal helilainetele läbipääsmatu korgi. Kui see juhtub, arvavad inimesed tihti, et neil on tekkinud äkk-kurtus. Nende suureks rahulduseks on selline viga hõlpsalt kõrvaldatav ja kuulmine taastatav.”
    Vaigukork, mis võib põhjustada pearinglust, valu ja survetunnet kõrvas, vajab kindlasti meditsiinilist sekkumist. Selleks võib olla vaigu mehaaniline eemaldamine, kuulmekäigu puhastamine veega või vaiku pehmendava ainega. Arst otsustab, milline neist variantidest on patsiendi jaoks kõige sobivam.
Vahend, mida arstid kindlasti ei kiida heaks, on vatipulk. „Kasutajale võib tunduda, et ta eemaldab selle toiminguga vaigu, kuid tegelikult surub ta sellega osa vaiku sügavamale, mille tulemusena vaigutropp tiheneb ja kõvastub ega välju enam loomulikul viisil.” räägib professor Rick Friedman, Los Angelese Kõrvakliiniku juhataja. „Vaigul on tähtis osa kuulmekile ja kuulmekäigu kaitsmisel, seega ei tohiks me seda omapoolse tegevusega häirida.”
Kui inimesel on vajadus puhastada kuulmekäiku vaigust, soovitab prof. Friedman ohutut viisi. Niisutage vatitükk võrdsetes kogustes segatud äädika ja alkoholi lahusega ja tupsutage sellega õrnalt kuulmekäigu esiosa, kallutades pead kergelt küljele. Selle tulemusena vaik pehmeneb ja väljub kõrvast ohutult.

      Diagnoosimata allergia

     Ninasõõrmete ummistusest tingitud nohu, nina infektsioonid ja allergiad võivad ajutiselt põhjustada kuulmiskahjustusi, kui kuulmetõri-kanal, mis peaks reguleerima keskkõrva rõhku, paisub kinni, imedes sellega vedeliku keskkõrva, ütleb prof. Roland. See, mis näib olevat korduv külmetushaigus võib tegelikult olla diagnoosimata allergia, mis takistab keskkõrva normaalset õhutust, jättes need krooniliselt blokeerituks. Allergia tuvastamine ja ravimine aitab vähendada kuulmislangust.
   „Täiskasvanute puhul on üsna loomulik, et neil esineb kaks-kolm külmetushaigust aastas kestvusega kuni 10 päeva. Kui inimesel esineb seda sagedamini või kui see põhjustab pidevalt tilkuva nina ja kestab kauem kui kaks nädalat, on see tundemärgiks, et tegemist on millegi muu, kui tavalise külmetumisega,” räägib prof. Roland. „Paluge oma arstil teha kindlaks, kas teie puhul ei ole tegemist varjatud allergiaga.”

     Ravimid

  „Suured kogused aspiriini (rohkem kui 10 tabletti päevas) või teisi valuvaigistavaid ravimeid, nagu ibuprofeen võivad tekitada tinnitust – ärritavat heli peas, millel ei ole välist heliallikat,” ütleb neuroloogia ja otolarüngoloogia professor Timothy C. Hain
     „Mis veelgi hullem, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid muudavad ajutiselt kõrva tundlikumaks välistele heliallikatele,” sõnab professor Hain. (Igapäevaselt tarvitatav nn. südameaspiriin ei oma kahjustavat mõju). „Inimeste vastuvõtlikkus on erinev, ja mõned inimesed on tundlikumad ka väiksematele kogustele. Kui märkate, et teil tekib tinnitus peale nende ravimite tarvitamist, paluge oma arstil määrata teile paratsetamooli, mis on nimetatud kõrvalmõjust vaba.”
     “Tinnitus kaob peaaegu alati kohe pärast nendest ravimitest loobumist, kui tegemist ei ole juba eelneva nähtusega,” ütleb professor Hain. “Ravimitest tekitatud püsiv tinnitus on haruldane.”
        Kaitske oma kõrvu nende igapäevaste heliallikate kahjuliku mõju eest.
Kuulmiskahjustus tekib tavaliselt aeglaselt arvukate mürakahjustuste tulemusena. Suur osa neist heliallikatest võib olla teie oma kodus. Paljude väikeste kodumasinate müratase ei ületa tavaliselt 85 detsibelli, mis vastab tänavaliikluse poolt tekitavale mürale. Kuid nende pikaajaline kasutamine avaldab siiski kuumisele kahjulikku mõju. Alljärgnevalt mõningad soovitused, kuidas seda vältida.
     Föön: maksimaalsele kuivatusvõimsusele reguleerituna võib see esmapilgul ohutu seade arendada kuni 95 detsibellilist helitugevust. Arvestades sellega, et see asub kõrvade vahetus läheduses, võib tagajärjeks olla tõsine kuulmiskahjustus. Võimaluseks on kasutada madalamat võimsust või kaitsta kõrvu kuulmiskaitsetega.      Parimad föönid on madalama müratasemega. Veenduge ostes, et selle passis näidatud müratase ei ületaks 75 detsibelli.
     Blender ja kohviveski: mõned neist tekitavad müra, mis küündib 88 detsibellini. Selle vähendamiseks võib asetada töötava seadme pehmele köögirätikule, mis takistab vibratsiooni kandumist alusele.
   Jäätmepurustaja: see köögiseade ei ole laialdasel kasutusel, kui selle olemasolul kasutage sellega töötamisel kindlasti kuulmiskaitseid.
   Muruniiduk: 90 detsibelli tekitav seade mõjub teile kahjulikult ka paaril korral nädalas kasutatuna. Sellega töötades oleks soovitav kasutada kõrvaklappe.
    MP3 mängija: Ameerika Kuulmiskaitse Assotsiatsioon on teinud arvukaid katseid kõikide müügilolevate seadmetega ja leidnud, et kõik need reguleerituna 50% helitugevusele tekitavad kuni 101 detsibelli. Seega tunduvalt üle kuulmiskeskuse poolt lubatud piiri. Sellest soovitus – mitte kasutada kõrvaklappidega muusikaseadet rohkem, kui 1 tund ööpäevas või reguleerida helitugevus nõrgemaks. Seejuures on eriti kahjulik kasutada kõrvaklappe ilma kuulmiskaitseteta.

 Uute uuringute kohaselt piisab ühest lärmakast rokk-kontserdist või spordivõistlusest, et rikkuda oma kuulmine.
  Teadlaste sõnul võib kõrvade kohisemine tekkida isegi pärast ühte mürarikast sündmust, teatab NBC New York.
   «Närviimpulsi edastamine muutus ja see muudatus on jääv,» rääkis Mount Sinai haigla ontoloogia ja neuroloogiaosakonna juhataja, dr Eric Smouha. Sellist probleemi tavalise kuulmiskontrolliga tuvastada pole võimalik.
  Smouha viitas uuringule, kus hiirtele lasti kahe tunni jooksul valju müra ning hilisemal uuringul selgus, et närvilõpmed eraldusid sisekõrva rakkudest ja sisekõrv ei töötanud enam korralikult.
   Seega, kui pärast mõnda lärmakat üritust on raske kuulda igapäevast teretust, siis on närvikahjustus juba tekkinud.
   On mitu asja, mida saab kuulmise säästmiseks teha, näiteks kasutada kõrvaklappe, hoiduda kõlaritest eemale ja vältida pikaaegset valju heli kuulamist.
 Dr Smouha näiteks soovitab mitte kuulata muusikat iPadist maksimaalse tugevusega. Kontserdile minnes osta pilet kaugemasse ja kõrgemal asuvasse sektorisse, sest see säästab nii raha kui ka kõrvakuulmist. «Ees on vaade parem, kuid heliefektid mõjuvad hullemini,» rääkis Smouha.
    Praegu pole katset, millega saaks hinnata närvikahjustuse ulatust.

Avaldatud 29.04.2016
Tarbija24»Tervis
Toimetaja: Hanneli Rudi

Guy ütleb: „Meniere`i haigus on halvim nendest nö. headest haigustest, mis ei tapa inimest. Jah, see ei tapa sind, kuid see põhjustab hullemaid kannatusi, kui surm. See on lakkamatu piinlemine.”

Muidu nii aktiivsel inimesel on perioode, mil ta ei ole võimeline iseseisvalt elama, vaid vajab abi. Tema haigushood on väga raskete killast ja kuigi mees ei ole andnud alla ja püüab kogu jõust nendest hoolimata tegeleda oma tööga, ütleb ta, et Meniere`i haigus on kõige suuremaks väljakutseks, mis inimese ees võib seista. Kes on temaga nõus?