Eesti Tinnituse ja Meniere'i Ühing MTÜ

Selles ajakirjas:

Lugejale

Peate aru saama, et teie keha on programmeeritud:     • kaitsma teid automaatselt,     • ravima teid,     • mürgitustama kõiki teie kehasüsteeme,     • tasakaalu säilitama tervise hoidmiseks. Kõik seisneb tervisliku immuunsussüsteemi olemasolus. Te ei saa seda organismi vaikepositsiooni iseseisvalt kontrollida: see on loomulik automaatne protsess. Kuid teil on siiski kontroll selle üle, mida te oma kehasse või selle peale panete.. See, mida te kasutate, mõjutab nüüd teie keha üldist tervist. Heade, tervislike asjade panemisel Keha on programmeeritud heaoluseisundi, st tervise taastamiseks. See säilitab keha tervisliku seisundi ja toetab teie immuunsussüsteemi. See ei vaja erilisi dieete, vaid tervislikke, tasakaalustatud toidugruppe. Teie keha vajab makrotoitaineid (porgandid, spargelkapsas, kapsas jne) ja mikrotoitaineid (vitamiine ja mineraale jne). Kas sööte neid ettevalmistatud söögikordade ajal või kasutate toidulisandeid või teete mõlemat.

Kui otsustate kasutada mõningaid ebatervislikke tooteid, püüab keha taastada oma tervisliku seisundi (immuunsussüsteem), kuid ta peab tegema mõned “puhastused” ja see aeglustab selle tervisliku seisundi taastamist.
Kui olete õppinud tundma oma keha tervislikku seisundit, saate alles siis uurida, miks see ei tööta nii, nagu soovite. See tähendab, et olete oma kehasse või kehale pannud midagi, mis on vastuolus selle automaatse tervisliku seisundi säilitamisega. Selle konflikti leidmiseks peate vaatama kõike, mida te manustate ka sees- või välispidiselt. Soovitan sageli inimestel koostada nimekiri sellest, mida nad söövad või kasutavad. Kahjuks ei soovi enamik inimesi seda teha, kuid see on teie tervislikust seisundist arusaamiseks ülioluline. Niisiis, kuidas otsida oma Meniere’i haiguse sümptomite käivitajat, seda “asja”, seda põhjust? Pange tähele, millal te ei tunne end hästi ega normaalselt.     • Pange tähele kuupäeva     • kohta     • aega, mil te seda halba enesetunnet esimest korda märkasite. näiteks:     • kui hakkasite oksendama     • kui te esimest korda tunnetasite pearinglust.     • tinnituse kuulmisel     • kui märkate kuulmise kõikumist.

Pange tähele, et PÕHJUS eelneb alati igale juhtumile. Ja iga vahejuhtum ei toimunud „mõni päev tagasi” ega „eelmine kuu”. Mõistke, et kuni selle episoodini on teie keha korras, siis ilmnes mõni vahejuhtum selle tervisliku seisundi häirimiseks.

Olge kindlad kuupäeva, kellaaja ja asukoha osas. Ärge dokumenteerige midagi enne, kui teil on jälle hea olla. Seejärel tuletage episood meelde võimalikult üksikasjalikult: kuupäev, kellaaeg, asukoht. Miks teie keha reageerib põhjusele? See on midagi, mis teie keha arvates on teile potentsiaalselt kahjulik. Pidage meeles, et selle eesmärk on teid kaitsta. Ja see protsess toimub automaatselt. Kuidas keha reageerib? Meniere’i tõve korral on sümptomid tõenäoliselt seotud tasakaalu või kuulmisärritustega, kuid sageli jääb oksendamine teadmata kui teine ​​reaktsioon. Ja … mõned reaktsioonid võivad olla leebemad kui teised:     • Oksendamine on väga tõsine reaktsioon mingile tervisehäirele.     • Kerge ühetooniline tinnitus on vähem ärritav kui pidevalt muutuv heli kõrvas.     • Vertiigo on tugevam reaktsioon kui peapööritus.     • Kuulmislangus on sageli lihtsalt vaikus, kuid kuulmise kõikumine võib olla palju häirivam, kui püsiv kuulmiskadu.

Siin on nimekiri sellest, mis põhjus võiks välja näha. (Selles võimalike “asjade” või ärritajate loendis ei ole mingit järjekorda: ma lihtsalt kogusin kõik põhjused, millest ma lugejatelt kuulnud olen.) Ja… andke endale aru, et ühelegi meist ei mõju nimetatud ärritajad ühtemoodi.
See “võimalike põhjuste” loetelu ei saa kunagi lõppeda, kuid see annab teile idee, mida tähele panna.

* hambaprobleemid, näiteks juurekanalid
• madal (kõrge) vererõhk
• kofeiinivabad kohvid
• õhuvärskendajad
• kangapehmendajad
• punane vein
• hallitus
 • sulfitid
 • tolm
• näo- ja kätekreemid
• kunstlikud magusained (aspartaam)
 • dieetjoogid
• narkootikumid
• kemikaalid
• taimekaitsevahendid
• päikesekreemid
• juuste värvimine
• deodorandid
* valgendavad hambapastad
* puitlaastplaatidest sünteetilise kattega mööbel
* sünteetilised kangad
* veepehmendajad
* mõned ravimid

Kas näete, kui keeruline on mingit põhjust kindlaks teha? Lubage mul tuua teile paar näidet.
1) teismelisel balletitantsijal oli diagnoositud Meniere’i haigus ja ta pidi karjäärist loobuma. Tema olukorda uurides avastati, et tema sümptomid ilmnesid pärast seda, kui ta hakkas kasutama väga tugevat deodoranti (vastuseks ebameeldivale keha lõhnale, mis on balletitantsijate puhul tavaline). Kui ta lõpetas deodorandi kasutamise, oli temaga kõik korras. 2) keskealisele naisele paigaldati keerulised hambaproteesid. Kui ta need eemaldas, kadusid ta tasakaalu- ja kuulmisprobleemid. Seega otsige põhjust teaduslikult: põhjus ja tagajärg.     •

* Pange tähele tervisehäire kuupäeva, kellaaega ja asukohta.
* Tuletage meelde, mida te tegite sellele eelnenud tundidel. Kui märkasite keskpäevast alguse saanud vahelduvat kuulmist, minge tagasi kella 11.30-ni, siis kella 11.00-ni, siis 10.30-ni jne.     •
* Jälgige ainult ÜHTE juhtumit / episoodi korraga.
Oluline teave oksendamise kohta: see on keha viis toksiini eemaldamiseks. Nii et vaadake oksendamise ajastamist väga hoolikalt. Põhjus oleks pidanud tekkima mitte liiga kaua enne seda. Absoluutselt MITTE midagi ei juhtu teie kehas põhjuseta: te ei pruugi seda hõlpsalt ära tunda, kuid põhjus on olemas.
Mõtle selle peale. Usu seda. Leia põhjus.
Kas see tundub olevat liiga lihtsustatud? Võib-olla, kuid see töötab kindlasti juhul, kui te tegutsete sihikindlalt põhjuse otsimiseks.

Tõlkijalt

Karin Henderson on Kanadas elav, praeguseks pensionipõlve veetev endine meditsiiniõde, kelle abikaasal diagnoositi aastakümnete eest Meniere`i haigus. Karin pühendas oma edasise elu oma abikaasa ja teiste menieerikute eest hoolitsemisele. Ta on teinud palju uuringuid ja kohtunud sadade, kui mitte tuhandete haigestunutega. Ta on kogunud informatsiooni haiguse kulgemise kohta ja otsinud teid sümptomite leevendamiseks. Temalt on ilmunud mitmeid artikleid ja brošüüre Meniere`i haigusest. Tema kodulehelt võib leida palju huvitavat. Olen tõlkinud tema nõusolekul mitmeid tema kirjutusi.

Nõuanne, mida on raske ellu viia

See tehnika võimaldab kergendada erinevate haiguste sümptomeid. Nende hulgas näiteks radikuliidi, osteokondroosi, diabeedi, hüpertoonia jt. On abiks ka väikeaju atroofia, Meniere’i tõve, kõrvakohina, kuulmishäirete, pearingluse, merehaiguse ja podagra korral. Väga kasulik ka insuldijärgseks raviks. Aitab neid, kel pidevalt käed ja jalad külmetavad ning tugevdab organismi immuunsust.

Seistes ühel jalal mõjutatakse-parandatakse tallaaluste punktide kaudu siseorganite tööd.

Kuidas harjutust teha?
Sulgeda silmad ja lasta käed vabalt keha kõrvale rippu. Kanda raskus ühele jalale. Tõsta teine jalg, painutada see kergelt põlvest. Seista selles asendis mitu minutit, püüdes hoida tasakaalu. Silmad hoida sel ajal kogu aeg kinni! See aktiveerib aju, hoidmaks tasakaalu. Tallaalused punktid võivad muutuda valusaks, aga harjutust katkestada ei tohi. Pärast teha harjutust teisel jalal.

Käsi võib ka teistmoodi hoida. Tõstetud jalaga samas küljes asuv käsi hoida ees paralleelselt selle jalaga. Teine käsi hoida vabalt natuke eemal. Esimestel kordadel harjutada vähema ajaga, edaspidi pikendada aega 5 minutini.

Samal ajal võib kuulata meeldivat muusikat.

Harjutust on hea teha entusiastlikult. Sobib hästi hommikuseks ergutuseks ja hea meeleolu loomiseks uue päeva algul.

Selline nõuanne on siis avaldatud alkeemia.ee-s. Iseenesest ei ole sellel ju teatud eesmärkide saavutamiseks vigagi. Kuid kahjuks on siin ka üsna mitu möödalaskmist. Üks neist on soovitus teha seda harjutust vähemalt viis minutit järjest. Igaüks, kes põeb Meniere`i haigust, teab, et isegi viis sekundit sellises asendis tasakaalu hoidmist on peaaegu võimatu. Teine küsitav väide on kõrvakohina e. tinnituse ja kuulmislanguse leevendamine. Mitte ükski tinnituse spetsialist, kellega ühendust võtsin, et osanud seostada tasakaaluharjutust ja tinnitust, kuulmislangusest rääkimata. See ei tähenda muidugi, et ma soovitaksin selle praktiseerimisest loobuda. Kel huvi ja võimalust, tehku seda. Seda enam, et see kuulub tõesti nn. Šaolini munkade võimlemisprogrammi. Kuid ärge kurvastage, kui see välja ei tule. Väga vähesed inimesed on suutelised seda sooritama. Küll aga mõjuvad hästi kõik tunduvalt lihtsamad võimlemisharjutused, kui neid järjekindlalt teha.

Heinar Kudevita

                                                                            *  *  *

Cleveland, USA
Barbara Wells

Menieri haiguse diagnoosi sain 1998. aastal ehkki ma olin kannatanud kõrvakohina all nii kaua, kui ma mäletan. (mõlemas kõrvas). Olin siis 41-aastane. Ma ei pööranud sellele enam tähelepanu, kuna ma olin sellega juba harjunud. Pidasin seda normaalseks, kuni ühel päeval juhtusin rääkima sellest ühele inimesele, kes töötas õena haiglas. Rääkisin talle, et arst küsis minu käest, kas ma kannatan tinnituse all ja ma vastasin ei, kuna arvasin, et heli, mis mul kõrvus pidevalt kõlab, on täiesti normaalne. Selle peale kinnitas õde, et see ei ole kaugeltki normaalne. Ohh… !

See oli jaanuaris 1998. aastal. Mais 1998 kavatsesin vahetada oma töökoha teise, vähem stressitekitava vastu. Enne, kui ma jõudsin saada lõpparve, saabus minu elu esimene haigushoog, mis algas lihtsalt täiesti ootamatu kokkuvajumisega kodus. Õudne! Minu abikaasa oli väga kohkunud. Haiglasse jõudes olid haigusnähtused peaaegu möödunud, kuid neuroloog diagnoosis eksimatult Meniere´i haiguse.

See juhtum jäi pikaks ajaks ainukeseks ja minu tervis oli peale esimest haigushoogu enam-vähem korras, kuni 2000. aastani. Siis kordus haigushoog kogu oma õuduses ja seekord viidi mind kanderaamil kiirabiautosse. Haiglas tehti uuesti kõik võimaliku testid ja jäädi esialgse diagnoosi juurde. Mul oli üsna kindlasti Meniere´i haigus! Arst määras mulle ravimiteks Meclizini ja Valiumi ja saatis mind koju, määrates korduskülastuse kahe kuu pärast. Selle aja jooksul sain mitmeid haigushoogusid ja mõtlesin, et kui see haigus ka tulevikus selliselt jätkub, ei ole mingit mõtet elada.

Veebruaris 2003 sõitsime perega Disneylandi. Meie lapsed olid piisavalt vanad (10 ja 6), et nautida seda reisi ja meie abikaasaga piisavalt noored (44 ja 40), et tunda sellest rõõmu. Sõit kestis 12 tundi. Kolme päeva jooksul käisin kõigil atraktsioonidel, mis meile vaid ette jäid, mõnel isegi 3 – 4 korda. Veetsime aega suurepäraselt. Tänan õnne, et olin siiski ettenägelikult võtnud iga päev oma ravimeid. Neljandal päeval koduteel algas haigus uuesti ja väga raskelt. Ma ei julge isegi ette kujutada, kui raske oleks see olnud ilma nende ravimiteta. Veetsin voodis neli päeva. Alles järgmisel nädalal tundsin ennast piisavalt tervena, välja arvatud üha valjenev heli kõrvus.

2003. aasta märtsis oli käes järjekordne arsti vastuvõtt. Kõik testid, mis tehti, kinnitasid veel kord ja ümberlükkamatult, et mul on Meniere´i haigus. Uus läbivaatus määrati aasta pärast. Aasta pärast! Nüüd, kui mu haigushood kordusid juba iga kuu? Alates novembrist sagenesid need veelgi ja muutusid pikemateks. Arst jättis ära Valiumi ja asendas selle Ativaniga. Veetsin terve kuu haiguslehel. Mul soovitati hoiduda stressist. Kuidas te kujutate ette stressist hoidumist, kui te peate toime tulema terve perega ainult ühe palgaga? Detsembris määrati mulle Decadroni süstid kuuepäevaliste vahedega. Need tehti täieliku narkoosi all. Ainus, mida ma võin öelda, on tänu jumalale! Ma ei oleks suutnud seda muidu välja kannatada. Kahjuks sain paari päeva pärast uue haigushoo. Puudusin jälle terve nädala töölt. Õnneks oli mul nüüd mõistev tööandja.

Jaanuaris 2004 läksin taas arsti vastuvõtule. Ta küsis minult, kuidas mul on läinud. Mida ma oskasin talle öelda? Sel päeval oli minu parim päev viimase 8 nädala jooksul. Veidi uimane, kuid talutav. Ta selgitas mulle, et me peame ootama 3 – 4 nädalat, et jälgida võimalikke muutusi minu tervises. Kui see ei halvene, jätkab ta sama raviga, muul juhul katsetab Gentamycini süstidega. Niisiis seisis ees kuuajane ootamine.

Ma olin loobunud autojuhtimisest. Minu abikaasa võttis üle meie pere taksojuhi rolli. Kuna ma ei olnud alati võimeline tegelema majapidamistöödega, jäid ka need tema õlgadele. Jumal tänatud, ta osutus heaks kokaks. Lapsed ei harjunud mõttega, et nende ema ei tegele enam nendega nii palju, kui varem ja üsna tihti tüütasid mind oma askeldamisega minu ümber. Kannatasin siiski välja, sest lapsed ei saa veel aru haigete vajadustest.

Meie töökollektiiv oli väga kokkuhoidev ja mõistev ja olen tänulik oma meesülemustele, kes toetasid mind igati ja me naljatasime tihti heatahtlikult, kuidas ma tuigun üle põranda ja kõnnin nii lähedal seintele, kui vähegi võimalik. Sellegipoolest polnud harvad need juhtumid, kui ma kellelegi otsa koperdasin. Hoidku selle eest, kui ma juhtusin midagi maha pillama. See jäi sinna niikauaks, kuni keegi peale sattus ja selle üles tõstis. Mõned minu klientidest teadsid juba minu haigusest ja olid väga mõistvad.

Kui keegi küsib, kuidas mul läheb, vastan tavaliselt, et kui ta näeb mind püstiasendis, siis mul on tervis enam-vähem korras. Ma selgitan inimestele, et minu haigus ei ole elule ohtlik, ainult vahete-vahel väljakannatamatu. Ma magan sisselülitatud televiisoriga, et summutada pidevalt kõrvus kostvat suminat. Väldin ravimite tarvitamist, kui ma saan ilma hakkama, kuna ma ei taha muutuda neist sõltuvaks. Ma ei suitseta, tarvita alkoholi ega kofeiini (mis on väga raske šokolaadiarmastajale), hoidun tarvitamast soola ja liiga palju vedelikke. Ma proovin mitte kummarduda või keerata järsult keha, väldin valjemaid helisid (kannan pidevalt kõrvatroppe kaasas, nagu ravimeidki), ma ei väsita ennast liigse televiisorivaatamisega ega jälgi silmadega möödasõitvaid autosid ega ronge.

Püüan olla positiivselt meelestatud ja isegi naeran enda üle, nimetades ennast uimaseks daamiks. Mõnel päeval ei ole see kerge, kuid kui ma ei naera, siis hakkan mõtlema oma saatuse üle ja lõpptulemusena lõpeb asi pisaratega. Olen loobunud teatavast iseseisvusest, kuid mu hing on tugev ja ma elan ühe päeva korraga. Mõnikord ka ühe hetke korraga.

Tean, et paljud Meniere`i haigust põdevad inimesed ei julge rääkida oma haigusest teistele. Leian, et see on täiesti vale käitumine. Menieeriku lähemad tuttavad ja töökaaslased PEAVAD teadma tema olukorda. Ainult nii saab vältida ootamatusi, mida haigushoog võib kaasa tuua. Paljudel juhtudel ei vaja haige kiirabi, vaid rahu. Võimaldatagu talle lamamine hämaras ja vaikses kohas ja katke ta soojalt kinni. Iivelduse puhuks hoidke käepärast mingi nõu. Selle kõigega saab hakkama ka meditsiinist kaugelseisev inimene.

Ma olen väga tänulik oma abikaasale, kes suudab mind hoida vaimselt tervena. Olen tänulik ka kõigile neile, kes mind ümbritsedes saavad aru minu olukorrast ja leiavad lohutavaid sõnu minu jaoks. Tänan teid kõiki

Tahaksin, et see artikkel leiaks tee kõikide Meniere´i tõbe põdevate inimeste ja nende omaste ja sõpradeni.

Jaanuar 2017
Autori loal inglise keelest Heinar Kudevita

Tõlkijalt.

Barbara kirjutas oma loo minu palvel ja avaldas selle USA Meniere-foorumis. Olen temaga varemgi vestelnud. Tegemist on väga optimistliku inimesega, kes on saanud üle oma haiguse poolt tekitatud ebameeldivustest ja jätkab töölkäimist sellest hoolimata, et ajuti kaunis rasked haigushood selle katkestavad. Kuna jutustuse autor elab USA-s, siis ei maksa otsida nimetatud ravimeid meie apteekidest.

Kõik need Barbara üleelamised on ka mulle tuttavad. Kuid ühes asjas vaidleksin kirjutajale vastu. Nimelt ei tohiks hoiduda liigutustest, mis kutsuvad esile tasakaaluhäireid. Vastasel juhul ei saa meie aju õppida harjuma uute tingimustega. Kuid kindlasti tuleb selleks anda aega, aga samas peab olema ka järjekindel ega lasta ennast kurvastada, kui kõik kohe ei õnnestu.

Heinar Kudevita