Ajakiri Meniere Talv 2020-2021

Picture

​Selles ajakirjas:

​      1. Lugejale
2. Küsimused, mida menieerikud sageli esitavad
3. Pidev probleem – tinnitus
​      4. Qigong – võimlemine, mis sobib igaühele
5. Mõnede meedikute seisukoht Meniere`i haiguse puhul

      6. Meniere-Akademia esimene loeng.

© Ajakirja mistahes osade kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud

​Lugejale

​        On väga hea, kui sa oskad leida hea mõtte just õigel ajal või oskad tegutseda just siis, kui aeg selleks on küps. Kõik me teame seda. Kuid samas peame tunnistama, et väga vähesed meist võtavad midagi ette, kui selleks vajadus ilmneb. Pigem eelistame oodata, et olukord muutuks meile soodsamas suunas. Kuid kui tihti see siis muutub? Ja kui muutubki, siis kas just nii, nagu meile meeldiks? Jah, me teame ka seda. Aga miks me siis ei tegutse, kui selleks esimene vajadus ilmneb? Inimlik laiskus? Võib-olla. Kõhklus? Ka võimalik. Komme lükata olulised asjad hilisemaks? Aga kui õige aeg on selleks ajaks möödas? Me jälgime oma kaalu, oma tulemusi spordisaalis. Kuid me ei tee seda igapäevases elus, et muuta mõningaid oma harjumusi, mis meile kahjulikult mõjuvad. Miks? Kes oskaks sellele vastata?

​Küsimused, mida menieerikud sageli esitavad

1) Kas Meniere`i haigus on pärilik?
Teatud pärimussoodumus näib olemas olevat. Laemalt läbiviidud uuringute kohaselt isegi kuni 15% Meniere`i haigust põdevatel on see haigus perekonnas esinenud.
2) Kas migreeni ja Meniere`i haigusel on midagi ühist?
Jah, migreen esineb menieerikutel sagedamini, kui teistel inimestel üldiselt. Teisest küljest on haiguspildid mõlema haiguse puhul nii kattuvad, et ilma täpsemate uuringuteta on raske otsustada, kumma haigusega on tegemist.
3) Kas menieerik võib reisida lennukis ilma kahjulike tagajärgedeta?
Võib küll. Just rõhumuutus, mis tekib lendu tõustes ja maandudes, ongi see, mida sageli kasutatakse Meniere`i haiguse raviks pneumaatilise massaaži ajal. Grippi põdeval seevastu võib keskkõrvast neelu suunduv nn. Eustachi tõri, mille eesmärk on ühtlustada keskkõrva rõhku välisõhuga, olla ummistunud, mille tagajärjel inimene tunneb kõrvas valu. See ei ole kuidagi seotud Meniere`i haigusega.
4) Kas haigus võib lõplikult paraneda?
Hetkel teadaolevate andmete põhjal võivad Meniere`i haiguse sümptomid vaibuda täielikult, kui oht nende aktiveerumiseks säilib endiselt. Teiste sõnadega – võimalike vallandajate mõjul võib Meniere`i haigus puhkeda uuesti.
5) Kas ravi võib lõpetada?
Jah, see on isegi soovitav. Paljud patsiendid saavad suurepäraselt hakkama ilma mingi ravita, kui haigus on rahunenud ja inimese eluviis on tervistsäästev.
6) Kas Meniere`i haiguse jaoks kasutatavatel ravimitel on kõrvalmõjusid?
Jah. Diureetikumid võivad kaasa tuua kaaliumipuuduse või alandavad liigselt vererõhku. Betaserci tavaline kõrvalmõju on maoärritus, mida esineb tavaliselt ravimi tarvitamise alguses ja suurte koguste puhul. Pearinglus- ja tasakaaluravimeid, nagu Stemetil, on soovitav kasutada ainult episoodiliste ravimitena. Pikemaajalisel kasutamisel võivad need tekitada tasakaaluhäireid.
7) Kas Meniere`i haigusega esineb ka peavalu?
Jah, esineb. Tavaliselt tuntakse seda kõrva taga või kuklas. Sageli on põhjustajaks kaelalihaste pingesolek, mille puhul on abi massaažist.
8) Kas kuuldeaparaat aitab vähendada tinnitust?
Mõnel juhul on kuuldeaaraadist tõesti kasu, sest see aitab vaegkuuljal kuulda ka taustahelisid, mis osaliselt peidavad tinnitusheli enda alla.
9) Kas looduslikud ravimid on kasulikud Meniere`i haiguse puhul?
Looduslikel ravimitel võib olla samasuguseid kõrvalmõjusid, nagu keemilistel ravimitel. Teatud juhtudel on esinenud isegi surmaga lõppevaid allergilisi reaktsioone. Lisaks kõigele muule on looduslikel ravimitel sageli vere hüübimist vähendav mõju. Kui te kasutate mingit looduslikku ravimit, peate sellest teavitama oma raviarsti.
10) Mis on need põhjused, mille puhul Meniere`i haigus vallandub?
Stress tundub olevat üks peamistest põhjustest. Liigne soola tarbimine, isegi ühekordselt, unepuudus ja muude haiguste kaasmõju on kõige tavalisemad tegurid.
11) Kas alkohol sobib menieerikutele?
Enamikel inimestel mõjub alkohol haigust soodustavalt. USA teadlased on soovitanud lõpetada või vähendada tunduvalt alkoholi, kofeiini ja nikotiini kasutamist. Kuid mõnel juhul väike alkoholikogus ei mõju haigusele halvasti.
12) Kas haigus võib tekkida kõrgemas vanuses?
Jah. Viimase uuringu kohaselt, mis viidi läbi Šveitsis, oli haigestunud inimeste hulgas 15% üle 65 aastaseid inimesi, 40%-l neist esines haiguse aktiviseerumine ja 60%-l oli tegemist esmakordselt haigestumisega.
13) Kas ilmastik ja aastaajad mõjuvad haiguse arengule?
Mõnedes uuringutes on märgitud, et haiguse ägenemist esines külma aastaaja lõppedes. Neid uuringuid ei saa pidada tõsiseltvõetavateks.
14) Mis on nn. Tumarkini haigushood?
Küsimuses on äkiline, asendit hoidvate lihaste lõdvenemine, mille puhul patsient ei suuda enam säilitada tasakaalu, kuid ei kaota teadvust. See juhtub tavaliselt äkiliste asendimuutuste korral ja on seotud sisekõrvas asuvate kõrvakristallide – otoliitide liikumisega poolringkanalites. See nähtus esineb tavaliselt vanemas eas ja on lihtsalt kõrvaldatav. Kahjuks küll mitte lõplikult.
15) Kas menieerik võib tegeleda spordiga?
Oleneb, mida spordi all silmas peetakse. Füüsilise vormi eest hoolitsemine on menieerikule kasulik, nagu igale teiselegi inimesele, kuid tipptasemel spordi võib unustada. Liigne pingutus võib vallandada haigushoo. Seevastu kerged kehalised harjutused mõjuvad kasulikult, eriti need, mis arendavad tasakaalu.

Pidev probleem – tinnitus

        Tinnitusest oleme rääkinud senistes ajakirjades piisavalt palju, kuid ikka ja jälle kerkib üles mõni küsimus, mis vajab vastust. Võtsin ühendust dr. Timothy Hain`iga USA-st, kellega oleme mõne aasta eest olnud kirjavahetuses ja palusin tal soovitada mõni hea artikkel, mis oleks piisavalt lihtne, kuid mis samas hõlmaks enamuse tinnituse olemusest. Ja nii ta siis saatiski mulle selle artikli.

​       Pidev heli kõrvus viitab harva tõsisele terviseprobleemile, kuid kindlasti võib see olla tüütu. Räägime, mis see on ja kuidas sellega toime tulla.
Michael Seymore, USA
​8. aprill 2020


       Tinnitus on inimese poolt kuuldav heli ilma välise heliallikata. Paljude jaoks on see ühetooniline sumin, samas kui teiste jaoks on see vile, undamine, praksumine, või mistahes heli. See võib kuulduda ühes kõrvas või mõlemas, või määramata kohas peas. See võib olla püsiv, katkendlik või pulseeriv. Peaaegu kõigil on olnud tinnitus lühikese aja jooksul pärast kokkupuudet äärmiselt valju müraga. Näiteks võib valjuhäälsel kontserdil osalemine vallandada lühiajalise tinnituse. Mõned ravimid (eriti aspiriin ja muud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, mida võetakse suurtes annustes, võivad põhjustada tinnitust, mis ravimi kasutamise lõpetamisel kaob. Kui tinnitus kestab üle kuue kuu, nimetatakse seda krooniliseks tinnituseks. Selle seisundi all kannatab Ameerika Ühendriikides 50–60 miljonit inimest; see on eriti tavaline üle 55-aastastel inimestel ja on tugevalt seotud kuulmislangusega. Palju inimesi muretseb, et tinnitus on märk sellest, et nad kaotavad kuulmise või neil on mõni muu tõsine meditsiiniline probleem, kuid seda juhtub harva.
        Enamik tinnitusest on subjektiivne, mis tähendab, et ainult üks inimene kuuleb heli. Kuid mõnikord on see objektiivne, mis tähendab, et ka keegi teine​ võib seda kuulda. Näiteks kui teil on kõrge vererõhk, võite iga südamelöögiga kuulda kahisevat heli; teie arst kuuleb seda heli ka stetoskoobi kaudu. Mõned inimesed kuulevad oma südamelööke kõrvas – seda nähtust nimetatakse pulseerivaks tinnituseks. See juhtub tõenäolisemalt vanematel inimestel, kuna arterites, mille seinad on vanusega jäigastunud, kipub verevool olema turbulentsem. Pulseeriv tinnitus võib olla märgatavam öösel voodis lamades ja tinnituse varjamiseks on öösel vähem väliseid helisid. Kui märkate mõnda uut pulseerivat tinnitust, peate konsulteerima arstiga, sest mõnedel juhtudel on see kasvaja või veresoonte kahjustuse tundemärk. Kroonilise tinnituse kulg on ettearvamatu. Mõnikord jäävad sümptomid samaks ja mõnikord süvenevad. Ligikaudu 10% juhtudest häirib see seisund igapäevaelu nii palju, et on vaja professionaalset abi. Kuigi kroonilist tinnitust ei saa ravida, muutub see aja jooksul sageli vähem märgatavaks ja paremini talutavaks. Sümptomeid on võimalik leevendada, õppides tundma tinnituse olemust – näiteks mõistes, et see pole ohtlik. Samuti on mitu võimalust tinnituse vähendamiseks ja selle mõju minimeerimiseks.

                                                                       Kuulmisrajad ja tinnitus

Picture

     Kuulmisrajaks nimetatakse teed, mille helilained läbivad enne kui nad jõuavad aju kuulmiskeskusesse, kus need signaalid inimesele arusaadavaks muudetakse. Helilained liiguvad kuulmekäigust kesk- ja sisekõrvani, kus osa sisekõrva karvarakke  – kuulmisrakke aitab muuta helilaineid bioelektrilisteks signaalideks, mis liiguvad seejärel kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusesse. Kui karvrakud on kahjustatud – näiteks valju müra või ototoksiliste ravimite tõttu – ei saa aju kuulmiskeskus korrektseid signaale, mida nad ootavad. See stimuleerib neuronite ebanormaalset aktiivsust, mille tulemuseks on heli illusioon või tinnitus.

                                                                    Mis toimub?

Enamik inimesi, kes tinnituse kõrvaldamiseks meditsiinilist abi otsivad, kogeb seda subjektiivse püsiva heli kujul, nagu pidev heli kõrvades. Enamikul neist on ka kuulmislangus. Kuulmislangust (ja tinnitust) põhjustavate tegurite hulka kuuluvad vali müra, kuulminärve kahjustavad ravimid (ototoksilised ravimid), kõvastunud kõrvavaik, keskkõrvaprobleemid (näiteks infektsioonid ja veresoonte kasvajad) ning vananemine. Tinnitus võib olla ka Meniere’i haiguse sümptom, sisekõrva tasakaalumehhanismi häire. Tinnitus võib tekkida kõikjal kogu kuulmisraja ulatuses, alates väliskõrvast läbi kesk- ja sisekõrva kuni aju kuulmiskeskuseni.
      Tinnituse üks levinumaid põhjuseid on sisekõrva karvrakkude kahjustus. Need rakud aitavad muuta helilaineid bioelektrilisteks närvisignaalideks. Kui aju kuulmisrajad ei võta vastu signaale, mida nad sisekõrvalt ootavad, siis tegelikult aju “suurendab nende radade võimendust” signaali tuvastamiseks – samamoodi nagu suurendate raadio helitugevust, kui proovite jaama signaali leida. Sellest tulenev elektriline müra esineb tinnituse kujul – heli, mis on kõrge, kui kuulmislangus on kõrgsageduslikus osas, ja madala heliga, kui see on madala sagedusega vahemikus. Selline tinnitus meenutab fantoomjäsemevalu amputeeritud jäsemes – aju tekitab ebanormaalseid närvisignaale puuduva sisendi kompenseerimiseks.
​        Enamik tinnitust on “sensineuraalne“, mis tähendab, et selle põhjuseks on kuulmislangus. Kuid tinnitus võib pärineda ka mujalt. Meie keha tekitab tavaliselt helisid (nn somaatilisi helisid), mida me tavaliselt ei märka, kuna kuulame väliseid helisid. Kõik, mis takistab normaalset kuulmist, võib meie tähelepanu juhtida somaatilistele helidele. Näiteks võib kõrvavaik blokeerida väliskõrva, takistade heli saabumist kuulmekilele, kuid olles surutud vastu kuulmekilet, põhjustab tegelikkuses mitteeksisteerivate helide teket.

              Mõned ravimid, mis võivad tinnitust põhjustada või halvendada.

* Aspiriin ja muud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, sealhulgas ibuprofeen ja naprokseen.
* Teatud antibiootikumid, sealhulgas tsiprofloksatsiin, doksütsükliin, gentamütsiin, erütromütsiin, tetratsükliin, tobramütsiin ja vankomütsiin.
Malaariavastased ravimid, näiteks klorokiin ja kiniin
Teatavad krambivastased ained, sealhulgas karbamasepiin ja valproehape
​* Teatud vähiravimid, sealhulgas tsisplatiin ja vinkristiin
Mõningad diureetikumid (kui intravenoosselt manustatakse suurtes annustes)
Tritsüklilised antidepressandid nagu amitriptüliin, klomipramiin ja imipramiin

                           Hinnake ja käsitlege kaasnevaid probleeme

Tinnituse tekkimisel on oluline oma raviarsti poole põõrduda. Ta vaatab läbi teie haigusloo, korraldab teile füüsilise läbivaatuse ja teeb terve rea katseid, et leida probleemi allikas. Ta palub teil kirjeldada ka kuuldavat heli ning seda, kas see on püsiv või perioodiline, ühesugune või pulseeriv ning kellaaegu ja kohti, kus seda kuulete. Ta uurib teie haiguslugu, praegust ja varasemat kokkupuudet müraga ning kõigi kasutatavate ravimite või toidulisandite tarbimist. Tinnitus võib olla paljude ravimite kõrvaltoime, eriti kui seda võetakse suuremates annustes.
       Lihas-skeleti tegurid – lõualuu muutused, vale hambumine, eelnev vigastus või lihaspinged kaelas (muudavad tinnituse mõnikord märgatavamaks), nii et teie arst võib paluda teil teatud viisil lihaseid pingutada või lõuga  ning kaela liigutada, et näha, kas heli muutub. Kui pinges lihased on osa probleemist, võib massaažiteraapia aidata seda leevendada.
​      Tinnitus, mis on pidev, püsiv ja kõrge (kõige tavalisem tüüp), osutab üldiselt probleemile kuulmissüsteemis ja nõuab audioloogi korraldatud kuulmisteste. Madalatooniline tinnitus, mis aeg-ajalt muudab helikõrgust, viitab Meniere`i haigusele. Pulseeruv tinnitus nõuab meditsiinilist kontrolli, eriti kui tinnitus on sagedane või püsiv. Kasvaja või veresoonte ebanormaaluse kontrollimiseks võib olla vajalik kompuutertomograafia. Teie üldine tervislik olukord võib mõjutada tinnituse raskust ja mõju, nii et see on ka hea aeg oma dieedi, kehalise aktiivsuse, une ja stressitaseme hindamiseks – ning astuda samme nende parandamiseks. Samuti võib teil olla võimalik tinnituse mõju vähendada, ravides depressiooni, ärevust, unetust ja valu ravimite või psühhoteraapiaga.
      Kui puutute tööl või kodus sageli kokku valju müraga, on oluline vähendada kuulmiskaotuse riski kasutades kuulmiskaitseid, näiteks kõrvatroppe, kõrvaklappe või muid kohandatud seadmeid.

                                                            Tinnitusega toimetulek 

       Lisaks kaasnevate probleemide (näiteks depressioon või unetus) ravimisele on ka mitmeid strateegiaid, mis aitavad tinnitust vähem häirivaks muuta. Ei ole olemas ühtset soovitust kõigi jaoks ja enne, kui leiate enda jaoks sobiva, peate võib-olla proovima mitmesuguseid tehnikate kombinatsioone. Kui teil on vanusega seotud kuulmislangus, võib kuuldeaparaat vähendada tinnituse mõju sellega, et muudab ümbritseva helitausta märgatavamaks ja maskeerib sellega tinnituse.
Nagu öeldud, ei ole tinnituse jaoks kõrvaarstide poolt ühiselt heaks kiidetud ravi ning kontrollitud uuringutega ei ole leitud, et ükski ravim, toidulisand või ravimtaim oleks platseebost tõhusam. See hõlmab ka hõlmikpuud – ginkgo bilobat, mida mõnikord sel eesmärgil reklaamitakse. Mõned patsiendid usuvad, et nõelravi aitab, kuid on leitud, et ka see pole parem kui platseebo.
Kõige tõhusamad vahendid on individuaalne lähenemine tinnitusele ja taustaheli tekitavad seadmed, mida sageli kasutatakse üheaegselt. Need hõlmavad järgmist: Kognitiivne käitumisteraapia kasutab selliseid tehnikaid nagu mõtteviisi muutmine ja lõdvestumine, et muuta patsientide käsitlust tinnitusest ja sellele reageerimist. Patsiendid peavad soovituslikult päevikut ja täidavad seda “kodutööna”, et aidata oma toimetulekuoskusi üles ehitada. Selline teraapia on üldiselt lühiajaline – näiteks iganädalased seansid kahe kuni kuue kuu jooksul. See ei pruugi heli vähem valjuks muuta (ja se ei teegi seda), kuid see võib selle oluliselt vähemhäirivamaks muuta ja elukvaliteeti parandada.
     Tinnituse ümberõpperavi (Tinnitus Retraining Therapy – TRT). See tehnika põhineb eeldusel, et tinnitus tuleneb närvide ebanormaalsest aktiivsusest. Eesmärk on kohandada kuulmissüsteemi tinnituse signaalidega, muutes need vähem märgatavaks või vähem häirivaks. TRT põhikomponendid on individuaalne nõustamine (selgitamiseks, kuidas tinnitus areneb ja kuidas TRT võib aidata) ja heliteraapia. Kõrva sisestatakse seade, mis tekitab madala müratasemega keskkonnaheli, mis vastab patsiendi tinnituse karakteritele, helitugevusele ja kvaliteedile. Sõltuvalt sümptomite tõsidusest võib ravi kesta üks kuni kaks aastat.
Kui TRT töötati 1980. aastatel välja neuroteadlase dr. Pawel Jastreboffi poolt, oli see mõeldud kasutamiseks range protokolli kohaselt. Siis nimetati seda Jastreboffi mudeliks. Tänapäeval kasutatakse selle ravi muudetud versioonide kirjeldamiseks terminit TRT. Üksikutes uuringutes on täheldatud paranemist kuni 80%-l kõrge tinnitusega patsientidest.

                                                                     Maskeerimine.

      Maskeerimisvahendid, mis  kuuluvad tänapäevaste kuuldeaparaatide lisadesse, tekitavad madalsageduslikku valget müra (valge müra kohta loe eelmisest ajakirjast), mis võib vähendada tinnituse tajumist. Spetsiaalne seade pole maskeerimiseks alati vajalik; sageli piisab muusikast või raadio, ventilaatori või valge müra seadme sisselülitamisest. Uuringute põhjal on saadud piisavalt tõendeid maskeerimise tõhususe kohta., Eksperdid soovitavad sageli proovida lihtsaid maskeerimisstrateegiaid näiteks raadio seadistamine kahe jaama vahelisele alale, millest sündiv heli vastab üsna hästi valgele mürale, enne kui pöörduda kallimate võimaluste poole.

                                           Bioloogiline tagasiside ja stressiga toimetulek

       Tinnitus  on stressirohke  ja stress võib  tinnitust halvendada. Bioloogiline tagasiside on lõõgastustehnika, mis aitab stressi kontrolli all hoida, muutes kehalisi reaktsioone. Nahale kinnitatud elektroodid edastavad arvutisse teavet füsioloogiliste protsesside, näiteks pulsi, nahatemperatuuri ja lihaspinge kohta, mis kuvatakse monitoril. Patsiendid õpivad, kuidas neid protsesse muuta ja keha stressireaktsiooni vähendada, muutes oma mõtteid ja tundeid. Abiks võivad olla ka teadvusel põhinevad stressi vähendamise tehnikad.


​Qigong – võimlemine, mis sobib igaühele


Qigong

Qi tähendab inimkehas olevat bioenergiat. Gong tähendab pikaaegset tööd ja selle tulemust. Mitteametlike andmete kohaselt on 90-ndatel aastatel olnud Hiinas üle 100 miljoni selle ala harrastajat. Qigong oli tuhandete aastate jooksul vaid kitsa ringi või üksikute perekondade hoolikalt salastatud tervishoiu rituaal. . Alles eelmise sajandi 80-ndatel aastatel avanes laiemal inimkonnal sellele osaline juurdepääs.
Qigongis ühendatakse meel, keha, hingamine ja bioenergia üheks tervikuks. Harjutuste eesmärgiks on vähendada stressi, saavutada tasakaalustatud eluviis, parandada haigusi ja sulanduda ümbritsevasse loodusesse  Vaimsusele suunatud eesmärkideks on isegi nirvaana saavutamine.
Inimestele, kes ei püüdle nii kõrgete eesmärkide poole, sobib qigong eelkõige liikuvuse ja tasakaalu parandajana. Järgnev video annab hea ülevaate lihtsatest harjututest, mis ei tohiks üle jõu käia kellelegi.

https://www.youtube.com/watch?v=Y88zYo0YlOo
See, kes on tegelenud asahi võimlemisega, leiab siit üsna palju tuttavaid elemente. See on ka arusaadav, sest asahi on koostatud idamaiste võitluskunstide põhjal, kuid sellest on välja jäetud nö. võitluslikud elemendid ja keskendutud ainult liigutuste harmooniale.

Mõnede meedikute seisukoht Meniere`i haiguse puhul
    Soome Meniere-foorum avaldas hiljuti artikli Meniere`i haiguse kohta, mille oli postitanud Kesk-Soome Haiglate Ühendus. Konkreetset autorit mainitud ei ole. Kuna selles artiklis oli mitmeid vasturääkivusi, mis erinevad menieerikute arusaamadest, siis vaatame seda.

   Alljärgnevalt artikli tõlge-

Mis on Meniere`i haigus?
   Meniere`i haiguse all mõeldakse kõrvahaigust, mille hulka kuuluvad kuulmislangus, kõrvakohin ja pearinglus. Haigust esineb keskmiselt 1 inimesel 2000-st. Kõige tavalisemalt esineb seda 40-60 aastastel inimestel, kuid seda esineb ka eakamate hulgas. Meeste ja naiste haigestumine on enam-vähem võrdne. Lastel esineb seda haigust harva.
Märkus: maailma statistika räägib 5-st haigestunust 1000 inimese kohta.

Meniere`i haiguse põhjus
   Sümptomite kompleks avastati juba 1861. aastal, kuid selle põhjustaja kohta ei osata veelgi täie kindlusega midagi öelda. Põhjusteks on toodud ainevahetushäireid, muu hulgas suhkruhaigust, kilpnäärme ala- või ületalitlust, peavigastusi, viiruseinfektsioone, müra, allergiaid ja pärilikkusetegureid. Mõnede patsientide puhul näib stress pahendavat kõrvaprobleeme, kuid haiguse otseseks põhjustajaks seda ei peeta.

Meniere`i haiguse tekkemehhanism
   Tekkemehhanismiks peetakse sisekõrva ehk nn. teo sees oleva vedeliku survetõusu. Mitmed erinevad põhjused võivad esile kutsuda seda survetõusu ja vallandada haigusele tüüpilised nähtused: kõrvakohina, kuulmislanguse ja pearingluse. Tavaliselt tekib haigus ühepoolsena, st. esineb vaid ühes kõrvas. Umbes 15-50%-l patsientidest siirdub haigus ka teise kõrva kõige hiljem kahe aasta jooksul haiguse algusest arvates, harva enam selle järele. Õnneks esineb haigus teises kõrvas palju kergemal kujul.
   Meniere`i haiguse diagnoosimine on lihtne juhul, kui haiguspilt on klassikaline. Osadel patsientidest algab haigus siiski vaid kõrvakohinaga ja kuulmislangusega või ainuüksi pearinglushoogudega, ja sellisel juhul on selle diagnoosimine raskem. Haiguse arenedes ilmnevad lõpuks siiski kõik kolm põhisümptomit, mille puhul haigus on lihtsalt diagnoositav.

Märkus:

  • Väitel, et haigus siirdub teise kõrva kahe aasta jooksul haigestumise algusest alates ei ole mingit kinnitust. Minu isiklike kogemuste põhjal toimus see tunduvalt hiljem
  • Kahjuks ei aita praktikas ka kõikide klassikaliste sümptomite esinemine õige diagnoosi saamisele alati kaasa.

Meniere`i haiguse kulgemine
   Haiguse kulgemine on vahelduv ja seda on raske ennustada. Kuulmise vaheldumine on tüüpiline haigushoogude ja haigushoovabade perioodide vahel. Kuulmislangus algab madalate sageduste osas, kuid haiguse pikemaajalisel jätkumisel nõrgeneb kuulmine ka teistel sagedustel ja võib jääda püsivaks. Haigus toob harva kaasa täielikku kurtust, Kuid kuuldeaparaat võib mõnel juhul olla vajalik. Suuremal osal patsientidest on kuulmislangus siiski vähene.
   Pearinglus esineb haigushoogudena ja selle esinemissagedus võib vahelduda suurel määral. Mõnikord võib haigushoogude vahe olla vaid mõni tund, kui samas võib see olla ka aastaid. Meniere`i haigus ei too automaatselt kaasa liiklusvahendite juhtimisõiguse peatamist, kuid aktiivsete haigushoogude perioodil on põhjust vältida liiklusvahendite juhtimist.

Märkus:

  • Praktika ei tea ühtegi juhtumit, mil pikemaajaliselt Meniere`i haigust põdev inimene ei vajaks kuuldeaparaati, sest haigusest põhjustatud kuulmislangus on tavaliselt 60 dB.
  • Paljudes riikides, Eesti nende hulgas, on Meniere`i haigust põdevatel inimestel liiklusvahendite juhtimine keelatud.

    Meniere`i haiguse ravimeetodid

Enamasti on haigus nii kerge, et sümptomite esinemine jääb lühiajaliseks ja paraneb iseenesest ilma püsivate muutusteta kuulmise osas.. Ravi alustatakse terveid eluviise järgides. Kuna haigushoogude esinemise põhjuseks peetakse sisekõrva vedeliku rõhu tõusu, püütakse seda vähendada sooolavaese dieediga. See tähendab toidus esineva söögisoola hulga vähendamist 2 grammini ööpäevas. Ka kohvist, alkoholist ja tubakast mistahes kujul tuleks loobuda.
   Meniere`i haigusega liitub sageli stress. Ja psüühhiline tegur võib põhjustada haigushoo vallandumist. Kogemusnõustamisel on oluline osa Meniere`i haiguse ravis, ja mõnikord vajatakse ka psühhiaatrilist abi.
   Osa patsientidest paraneb ilma mingi ravita spontaanselt. Umbes 75% juhtumitest lõpeb haigus ravimite abil., ehkki haiguse akuutne periood võib ravimitest hoolimata kesta mitmest nädalast aastani. Mingil määral võib haigus püsida aktiivsena mitmeid aastaid, kuid sellisel juhul on haiguspilt üldjuhul kergem. Kuulmislangus võib jätkuda veel pearingluste lõppemise järelegi.

Märkus:

  • Meniere`i haiguse kergekujuliseks või lühiajaliseks nimetamine viitab sellele, et artikli kirjutaja ei ole puutunud kokku ühegi menieerikuga.
  • Meniere`i haigus ei parane, vaid jääb püsivaks, kuigi selle sümptomid ei avaldu enam nii dramaatilisel kujul. Mingi vallandav tegur võib kutsuda esile uue haigushoo olenemata, kui kaua enne seda patsient on olnud ilma haigusnähtudeta.

Ravimite kasutamine
    Kuna Meniere`i haiguse põhjustajaid ei tunta, katsetatakse ravi puhul mitmeid erinevaid variante või nende koosmõju. Tavaliselt alustatakse ravi vereringet parandavate ravimitega ja vedelikku eemaldavate vahenditega – diureetikumidega. Kui neist ei ole piisavalt kasu, võidakse haige kõrva kuulmekilesse asetada ventilatsioonitoruke – šunt. See kergendab tavaliselt täiskõrvatunnet ja leevendab pearinglust. Kui ka sellest ei ole abi, on järgmiseks võimaluseks läbi kuulmekile keskkõrva süstitav tuimestusvahend. See protseduur põhjustab alguses pearinglushoo, kuid tavaliselt saavutatakse sellega mitmeid kuid või isegi aastaid kestev pearinglusteta periood. Teraapias võidakse kasutada ka keskkõrva süstitavat kõrva jaoks toksilist antibiootikumi. Ka see põhjustab alguses pearinglust, kuid see kaob ruttu. Mõlema versiooni kõrvalmõjuks on kuulmisvõime vähenemine haiges kõrvas, seetõttu kasutatakse neid ainult juba eelnevalt tõsise kuulmislangusega kõrva puhul.

Kirurgiline ravi
   Kirurgilist ravi kasutatakse väga harva ja ainult sellisel juhul, kui muud võimalust haiguse leevendamiseks ei ole ja haiguspilt on väga raske. Kirurgilise ravi puhul püütakse säilitada kõrva kuulmisvõime, kuigi alati see ei õnnestu. Kõige tavalisemalt püütakse parandada sisekõrva vedelikuringlust sisekõrva asetatava ventiilimehhanismi abil. Selle tulemusena väheneb pearinglus tunduvalt või isegi lõpeb täielikult.
   Teine lõikustüüp on tasakaalunärvi läbilõikamine. Selle mõtteks on, et vigane informatsioon, mida sisekõrva tasakaaluelund saadab, ei jõuaks aju tasakaalukeskusesse. Tulemuseks on pearingluse täielik lõppemine. Vanematel inimestel on sellest toibumine ja tasakaalu ümberõpe vaevaline.
   Kõige kindlamini saadakse pearinglus lõppema sisekõrva kirurgilise eemaldamisega. Pearinglus kaob, kuid sellega koos ka kuulmine opereeritud kõrvas. Seetõttu tehakse selliseid operatsioone ainult eelnevalt kurdistunud kõrvade puhul.
   Kuulmisprobleemide ravi on tänapäevalgi veel problemaatiline, kuid pearinglus saadakse tavaliselt lõppema. Õnneks on Meniere`i haigus suuremal osal patsientidest kergekujuline ja sellega saab hakkama tavaelus. Õige suhtumine ja kogemusnõustamine on Meniere`i patsiendi jaoks olulised.
Märkus:

  • Kuidas saab rääkida väga raskest haiguspildist, kui samas artiklis kinnitatakse, et Meniere`i haigus on kergekujuline?
  • Ükski menieerik ei nõustuks sellise väitega, et Meniere`i haigus on kergekujuline. Väga paljud menieerikud on pidanud lõpetama töölkäimise tänu pidevatele haigushoogudele..

Artikli allikas:
https://www.ksshp.fi/fi-FI/Potilaalle/Potilasohjeet/Menieren_tauti(54884)?fbclid=IwAR12BvvpQZM3jHMdksrkcyMaz_tdHPxunBl1CazBgfgawsdoxjOOzqTS-Tc

Tõlkijalt:
See artikkel tekitas Soome menieerikute kogukonnas elava mõttevahetuse. Mitte ükski sõnavõtnutest ei nõustunud väitega, et Meniere`i haigus võiks olla kergekujuline või et see võiks paraneda iseenesest. On küll tõsi, et ravi haiguse jaoks ei ole ja olemas olevatel ravimitel on ainult ajutine leevendav toime, kuid nn. iseeneslikku haiguse lõppemist ei tunta. Isegi, kui haigusnähud taanduvad, jääb haigus ikkagi püsivaks ja võib vallanduda mõne teguri puhul uuesti. Tasakaaluprobleemid jäävad enamasti püsivateks, samuti kuulmislangus.
On kahetsusväärne, kui osa meedikuid suhtub invaliidistavasse haigusesse nii kergekäeliselt.

​Menieerikud räägivad …


Kaija, 18
“Olen 18-aastane. Mul diagnoositi Meniere’i haigus kui ma sain 13 aastat vanaks. Viimased 5 aastat on olnud minu ja mu pere jaoks füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnavad. Olen korduvalt püüdnud sõpradele seda seisundit selgitada. Vanemaks saades oli mul selle kõigega väga raske toime tulla, kuna tundsin, et inimesed pole kunagi tegelikult aru saanud, ja see muutis mind väga isoleerituks. Õpetajad ei mõistnud seda, et mu silmad ei suuda fokusseeruda, mille tulemusena ma ei suutnud mõnda aega lugeda. Olin sunnitud jätma 2 kuud kooli vahele. Ma ei saanud sportida, kuna nägin vaeva palli liikumise jälgimisega. Haigushoogude poolt põhjustatud ebakindlus pani mind kartma inimestega seltsimist, kuna haigushoog võis juhtuda ükskõik kus ja keegi ei saaks mind aidata. Keegi ei suutnud minu tinnituse helitugevust vähendada, kui ma pikalt voodis lebades ja ärritununa üritasin magama jääda. Ma küsisin alati, miks “mida ma olen teinud, et seda ära teenida?”

Karl, 67
Olen 67-aastane põllumees Oulu lähedalt Soomest. Mul on just olnud Meniere’i haiguse viimane võimalus – labürintektoomia, mis hävitab kogu kõrva jäänud kuulmise või tasakaalu. Minu kogemus Meniere’iga ulatub tagasi kahekümnendatesse eluaastatesse. Mul tekkis alguses uimasuse periood, millega tavaliselt kaasnes oksendamine. Alles 25 aastat tagasi tundsin Meniere’i täielikku mõju. Ühel hetkel oli mul kõik korras, järgmisel hetkel ei suutnud ma oksendamise ajal seista, kui mu tasakaal kadus täielikult. Need haigushood võivad kesta halvemal juhul kuni 12 tundi. Pärast umbes 6 kuud kestnud kannatusi ilma, et ükski ravim oleks aidanud, tehti mulle operatsioon, mille käigus pandi väike drenaažitoru sisekõrva, et proovida eemaldada liigne vedelik. Kui mul diagnoositi Meniere esimest korda aastakümneid tagasi, öeldi mulle, rahustavalt, et haigus pole eluohtlik! Selle edenedes soovisin peaaegu, et see oleks, sest pärast täielikku esinemist ei jäta Meniere’i teile enam normaalset elu. Laastavad haigushood võivad ilmneda ilma ette teatamata. Ma loodan, et suudan kunagi ülejäänud elu jooksul Meniere’i sümptomitest vabaneda, kuid seniste meditsiiniliste uudiste põhjal on raske seda uskuda ja loota. See on õudne, kuna see haigus ei tunnista mingeid piiranguid, millal või keda see võib tabada.

Linda, 48
18-aastaselt hakkasid mul tekkima perioodilised vertiigohood, oksendamine ja iiveldus. Läksin oma perearsti juurde, ta kirjutas mulle välja Stemetili, öeldes, et nädala pärast saab kõik korda. Kui see vaid oleks olnud nii! Abiellusin 27-aastaselt ja järgmise 8 aasta jooksul muutusid need haigushood sagedasemaks. Lisaks sellele oli mul tinnitus ja ma ei suutnud igapäevases rutiinis hakkama saada ming pidin sageli töölt puuduma.. 1982. aastal suunati mind kõrva-nina- ja kurguarsti juurde, kes ütles mulle, et mul on Meniere’i haigus, mille põhjustas vedeliku tasakaalustamatus ühes või mõlemas kõrvas. Mulle tehti labürintektoomia, mis seisneb haige sisekoõrva eemaldamises, mille tagajärjel kaotasin parema kõrva kuulmise täielikult ja sain järgmise 10 aasta jooksul eluga edasi minna, enne kui haigus 1993. aastal kahepoolseks muutus ja haigushood taastusid.  Kuuldeaparaat oli mu vasaku kõrva jaoks välja kirjutatud 1994. aasta märtsis. Halveneva kuulmise tõttu vasakus kõrvas paigaldati 2004. aastal mulle implantaat, mis aitas mind mürarikkas keskkonnas. Haigus ise on jäänud seni alles ja ma mõtlen hirmuga, millal tuleb järgmine haigushoog. Õnneks ei käi need väga sageli.

Oliver, 54
Haigushoog tuleb äkki ilma hoiatuseta. Minu esimene haigushoog oli Arlanda lennujaamas. Saabusin pikalt lennureisilt, väike mapp ühes käes, vedades ratastega kohvrit enda järele. Seljas oli mul mantel, sest oli juba sügis ja ilm jahe. Tundsin end hästi, mul oli olnud igati edukas töine päev. Sammusin väljapääsu poole, kui samas olin äkki keset lennujaama saali selili maas, kukal kukkumisest veritsemas, käsi vigastatud. Minu maailm vajus hetkega kokku. Olin kukkunud eskalaatori ees, takistades teistel reisijatel edasipääsu. Üldine segadus. Osa inimesi püüdis minust mööduda, selleks lausa üle minu astudes, teised jäid seisma ja küsisid, kas ma vajan abi. Loomulikult vajasin, sest ilma abita ei oleks ma kuidagi suutnud põrandalt tõusta. Nad aitasid mind püsti, kuid ma ei olnud võimeline käima ilma kellelegi toetumata.  Võrdlemisi lühikese aja jookslu järgnes mul veel seitse haigushoogu, kuid tagantjärele mõeldes oli see esimene kõige ohtlikum, sest vaid kaks meetrit eraldas mind treppidest. Ma ei räägi oksendamisest, mis oli mulle väga piinlik, sest see kõik juhtus rahvahulga juuresolekul. Ma ei julgenud väljuda lennujaamast, vaid helistasin oma abikaasale, kes tuli mulle taksoga järele. 

Soome Meniere-Akademia vebinaarium

7. oktoobril  toimus esimene Soome Meniere-liidu poolt korraldatud Meniere-Akademia vebinaarium, mis viidi läbi Microsoft Teamsi vahendusel. Osa võttis üle 50 inimese, kellest 36%-l oli see esimene kord kasutada sellist võimalust. Teemaks oli “Meniere`i haiguse tekkimine ja areng”. Loenguga esines meditsiiniteaduste kandidaat Nora Pyykkö
Peale loengut vastas professor Ilmari Pyykkö vaatajate küsimustele. Küsimusi esitati mitmest valdkonnast ja vastused olid alati ammendavad.
Koosolekut viis läbi alati sõbralik ja sümpaatne Nina Kallunki
Edaspidi hakkavad Meniere-Akademia loengud toimuma igakuiselt oktoobrist aprillini (k.a.) Iga loengu paneb kokku erinev ühing üle Soome. Kui meie ühingu liikmed oleksid natukenegi aktiivsemad, võiksime meiegi koostada ühe loengu. Järgmine loeng toimub 4. novembril
Palju edu selleks ettevõtmiseks.