Videvik – 28.04.2011
Teil on kuulmine halvenenud?
Ühes või mõlemas kõrvaskõlab pidevalt mingi kohin, vilin, undamine?
Teil esinevadaeg-ajalt tasakaaluhäired, mis tekitavad kirjeldamatult ebameeldiva enesetunde?
On üsna tõenäoline, et te põete Meniere’i haigust.
Mis on see võõrapärase nimega haigus, mis mõnel juhul paneb arstidki õlgu kehitama, kui selle ravimisest juttu tuleb?
1861. aastal kirjeldas prantsuse arst Prospér Meniérè haiguse kulgu, mis hiljem, juba pärast tema surma, sai nimeks Meniere’i (menjeeri) haigus.
Tegemist on sisekõrvas oleva tasakaaluelundi vaegtalituse tagajärjel tekkinud kuulmise halvenemisega, inimest vaevab pidev tinnitus ja selle haiguse kõige raskem sümptom — tasakaaluhäired. Ehkki haigus on tuntud juba üle 150 aasta ja seda on pidevalt uuritud, ei ole jõutud veel üksmeelsele otsusele selle tekkimise suhtes. Teada on vaid, et haiges kõrvas (tavaliselt haigestub ainult üks kõrv) tekib vedeliku surve, mis toob endaga kaasa äkilise pearingluse. Inimene ei suuda enam aru saada oma asendist ja kukkumine on möödapääsmatu.
Meniere’i haigus ja tinnitus
Haigus võib alata ühe võimitme sümptomi samaaegse esinemisega. Viimasel juhul suudab arst tavaliselt kohe määrata õige diagnoosi, vastasel korral võib diagnoosi panekuks kuluda kuid, kui mitte aastaid, kuni kõik klassikalise Meniere’i haiguse sümptomid on ilmnenud.
Kuna maailma juhtivad arstiteadlased väidavad, et kahte ühesugust haiguspilti Meniere’i haiguse puhul peaaegu ei ole, siis on ka ravimisega probleeme. See, mis võib aidata ühte inimest, ei pruugi teisele mõjuda. Väga paljudel juhtudel ei ole ravimitest üldse kasu. Tinnitus esineb ühena kolmest Meniere’i haiguse sümptomist, selle tekkepõhjus on samuti teadmata. See võib esineda iseseisva nähtusena, mis iseenesest ei ole haigus, kuid võib viidata mõnele haiguslikule nähtusele organismis (vaigu kogunemine või mõne võõrkeha sattumine väliskõrva, kõrvapõletik, kasvaja, mürakahjustus, otoskleroos jne). Põhiline sümptom on subjektiivselt kuuldav heli, kõrge- või madalatooniline, pidev või pulseeriv, tugev või nõrk. Heli võib ka aja jooksul muutuda või kaduda. Heli võidakse kuulda ühes või mõlemas kõrvas. Kõige häirivamalt on see kuuldav vaikuses, just õhtuti magama minnes. Tinnitus võib olla nii tugev, et häirib normaalset und. Üsna sageli kaasneb tinnitusega ka kuulmislangus.
Tinnituse ravimine on sarnaselt Meniere’i haigusega individuaalne. Mõningast abi on saadud nõelravist. Seevastu arvukad toidulisandid, mida pakutakse välismaistes internetiportaalides, ei oma tavaliselt ravivat toimet. Edukalt on kasutatud nn maskereid, mis sarnanevad kuuldeaparaadiga ja tekitavad vaikset heli otsekui maskeerides tinnituse. Paljudes riikides on asutatud Meniere’i ühingud, mis koondavad põdejaid. Tavaliselt tehakse neis koostööd ka mõne asjast huvitatud arstiga. Peamiseks eesmärgiks ühingute töös on inimeste teavitamine, julgustamine ja ühistegevuste korraldamine, mis aitab inimesel tunda, et ta ei ole üksi oma vaevustega.
Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühingu asutamise tingis vajadus täita meil seni esinenud lünka. Siiani olid meie inimesed jäetud iseenda hooleks, nende ravi ja rehabilitatsiooniga ei tegelenud otseselt keegi. Meie ühing asutati 18. veebruaril 2011 Eesti Vaegkuuljate Liidu kaasabil ja see püüab pakkuda toetust kõigile abivajajatele. Kuigi tegutseme esialgu vaid Tallinnas, on meie eesmärk julgustada inimesi asutama osakondi ka
teistes linnades. Meie esimene üldkoosolek, kus saab astuda ka ühingu liikmeks, toimub 28. aprillil kell 18 Tallinnas, Toompuiestee 10 asuvas Puuetega Inimeste Kojas. Sissepääs hoovist Tõnismäe-poolse veranda kaudu. Osavõtt on vaba kõigile.
HEINAR KUDEVITA
ETMÜ juhatuse esimees